Liiklustalgud

Umbes nädal aega tagasi kirjutasin sellest, kuidas ma pole rahul politsei tööga, selle osaga, mis puudutab meie "toimivat" liiklust ja liikluseeskirjade jälgimist. Tundub, et ma polnud ainus, kes arvas, et midagi rohkemat tuleks ette võtta, sest minu kui lihtinimese jõud ei suuda peatada teismelisi roolijoodikuid, kiiruse ületajaid ja teisi vahvaid seltsimehi. Olles ise autojuht ja mõned kuud pean veel vahtralehegagi sõitma, pean tunnistama, et autokoolist omandatud tarkus on aga siiani meeles justkui oleksin alles eile seda õppinud. Ei väida seda, et olen maailma kõike eeskujulikum sõitja ja teen alati kõik nii nagu peab. AGA!!! ma olen põhimõtteline inimene, minu mõttemaailm lihtsalt keeldub 50-alas 80-ga kihutama või tipptunnil ikka täie pasaga(vabandust!) üle ristmiku kihutama. Ja ma üldse ei salli neid inimesi, kes ei pea neist asjadest kinni, mida autokooli esimestesst teooriatundidest alates nämmutatakse..Ise alati mõtlesin, et no miks peab kogu aeg ühte ja sama asja korrutama, aga liiklusesse pääsedes mõistsin, miks seda vaja teha on. Vahel olen nii kuri(kuigi ise midagi valesti tegelikult ei tee sellega), et kohe naudin seda, kuidas minu väikese Peugeot'i taga suur hummer tagumikus kinni sõidab, ja kohe nii kinni, et vaat, et otsa ei sõida. Ja samas olen õnnelik, et isegi kui ma sellistel hetkedel tagantjärgi mõeldes nii kuri olen, noh oma mõtteviisi pärast, siis tean, et ma vähemalt järgisin liiklusseadusi. 

Olen õnnelik, et ma pole ainus, keda ajavad need kõige targemad ja tähtsamad juhid hirmule, vaid seda on peale minu märganud veel enam kui 500 inimest. Ning hea meel on ka selle üle, et need 500+ inimest pole omaette kirunud, vaid on häält teinud. Eriti tore on veel kuulda ju seda, et nende häält mitte ainult ei kuuldud, vaid sellega arvestati ja võeti midagi ette. Loodan, et liiklustalgute tõttu saavad paljud seaduserikkujad teenitud karistuse, sest siis jääb vähemalt lootus, et mõnda aega on osad meist rahulikumad.