THE END

Kursus ongi läbi saanud ning ülesanded hakkavad otsa saama. Tõtt öelda, see ongi minu viimane blogipostitus loenguteemal. Blogi ma ära ei hakka kustutama, kes teab, võib tulevikus vaja minna, kui satun mingisse teise Kaja loengusse. :) 

Mis mulle meeldis? Ma tundsin kõige rohkem rõõmu sellest, et meie kursus ei kujunenud igavaks ja pähetuubitavaks. Me saime kõik aeg-ajalt oma arvamust avaldada nii teiste kui ka Kaja ees näidata blogipostituste või loengus arutledes. Mulle hullult meeldis, et meie leongus ei olnud nii tähtis see, et kõik teaksid peast tsiteerida vana targa mehe sõnu, vaid meil oli vabadus..Vabadus õppida ja kirjutada sellest, mida meie tahtsime. Samas pole vabadus alati nii kerge, kui see tundub, see võib just asja raskemaks teha. Seega oli vahel keeruline otsustada, milliseid tekste kasutada blogipostitustes j kuidas üldse postitus välja peaks nägema. Alguses ei saanud vedama ja nüüd ei saa enam pidamagi, nii et keeruline oli alustada, keeruline oli end kätte võtta ja panna kirja midagi asjalikku. Ma arvan, et kui ka viimased lasikvorstikesed oma alguse tehtud saavad, tuleb see kõik justkui iseenesest. 

Kogu selle kursuse juures oli minu arvates väga olulisteks märksõnadeks enesedistsipliin ja julgus olla kriitiline, kõige suhtes. Nii mõnedki meist olid tulnud otse keskkoolist ja olid pideva tagant utsitamisega harjunud, selle loengu käigus aga kasvatasid nii mõnedki meist end ümber, k.a. mina. Me õppisime ise õppima..ja see on väga keeruline protsess, kui oled just gümnist välja hüpanud. Me õppisime vastutama, me õppisime maailma kriitiliselt vaatama, me õppisime üldse aru saama, mis maailmas tegelikult toimub, me õppisime kritiseerima kõige targemaid inimesi maailmas, ja kõige tähtsam - me õppisime oma arvamust avaldama. 

Ma ei taha ega oska Kajale soovitada tõhusamat viisi kursuse läbiviimiseks. See oli nii kasulik ja õpetlik, kuidas meid pea ees vette lükati. Alguses olime nagu uppujad, kuid hiljem arenesid meist välja tasemel ujujad. Seega, olen väga õnnelik, et sattusin sellisele kursusele. Samas vaimus ja tempos  edasi!

Meedia ja eetika = meediaeetika

Meediaeetika tegeleb ajakirjanduse eesmärkide ja väärtustega, hõlmates ka praktilisi probleeme ajakirjanike ja meediakanalite töös. Seega on kõikide meediaga seotud inimeste töö väga suurelt seotud eetikakoodeksi jälgimisega. Ajakirjanike tähelepanu peab köitma eetika ning sealhulgas võiks neil olla ka veidi moraalitunnet.

Mis vahe on eetikal ja moraalil? Ega siin mingit massiivset vahet ei olegi, sest mõlemad on seotud sellega, et tehakse vahet nii õigel kui ka valel. Eetika on pigem see, mis on üldsusele normaalne, kuid moraal on iga indiviidi enda maailmavaatest tulenevad otsused. Mõistagi peaks ka moraalitunnetus üsna kõrge olema, et mitte teha valesid valikuid.

Mis mulle Eesti ajakirjanduse juures eriti meeldib ja miks ma üldse eetikast kirjutan, on lihtne - meile annavad ajakirjanikud siiski ka armu ning ei tungi meie päris isiklikesse asjadesse. Võtame võrlduseks näiteks Hollywoodi lauljad, filmistaarid. Eetika peaks iseenesest igal pool sama olla ja ega vaba ajakirjandust ei tohigi piirata, aga minu arust puudub neil hollyka tegelastel moraal..Kui tihti näeme kõmulehtedes pilte meie kuulsustest, kelle pole poodi saia ostma minnes meiki peal? Väga nagu ei näe sellist asja. Mida me aga USA ajakirjadest loeme? Pidevalt ilmub seal pilte, kus staarid on rannas ja üritavad privaatselt puhkust veeta..aga keegi rikub selle ära, sest teevad neist ujumisriietes ja kritiseerivad hiljem nende tselluliidi vähesust või rohkesust. Lõpuks ei saagi aru, kas see on nüüd hea või halb, et inimesel on tselluliit. 

Sellised huvipakkuvad teemad köidavad välismaajakirjanikke. See tekitab aga küsimuse, et kas nendel ajakirjanikel polegi siis moraali? Kas nad ei arva, et inimesel on õigus oma privaatsusele? Kas nende arust on õige kuskil põõsa taga kellegi nõrkusi jäädvustada? Minu jaoks näitab see igatahes moraali puudumist, sest inimene, kelle on omad kindlad põhimõtted, ei teeks sellist asja. Tundub, et võõrsil on moraaliks pigem rahanutsakas, mis pärast fotosessiooni saadakse, kui see, et käitutakse nii, nagu tegelikult peaks. Võib-olla kaldun liiga oma moraalitunnetuse poole, kuid empaatia võime peaks olema ja tunnetus oma tegevuse õigsusest. Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks. Vaevalt need ajakirjanikud soovivad, et mingid mehed põõsas istuvad ja pildistavad neid, kui nemad aluspükste väel oma kodus ringi kõnnivad jms. 

Ma arvan, et siinkohal lõpetaksin oma viimase loenguteemalise blogipostituse ja loodan, et kõik said minu põhimõttest aru. Seega, olge õnnelikud, et te elate Eestis, kus pole kogu aeg soe ja, kus paparatsod ei kipu meie armsaid kuulsuseid pildistama. Taaskord midagi, miks olla uhke oma Eesti üle! Eetika ja moraal valitsevad siin üsna võimsalt ja juba pikaaegselt.

Poliitikud hakkasid tasuta bussisõidu pärast võitlema

Tallinnas kehtestatud tasuta ühistransport tekitas alguses palju võidurõõmu ning osadele palju vihakisa. Keskerakond on enda kinnisideeks võtnud selle, et kehtestada ka Viljandis tasuta ühistransport. Küll aga räägitakse iga nädal vähemalt ühes uudises, kuidas Tallinn on võtnud kõikidelt teistelt linnadelt tasuta ühistranspordiga raha ära. Aga Keskerakond jätkab oma vallutusi, olenemata sellest, et ühelgi teisel linnal pole nii palju raha kui Tallinnal. 

Keskerakond tahab juba detsembris luua Viljandis komisjoni, kes hakkaks tööle selle nimel, et viljandlased saaksid linnaliinibussides tasuta sõita. Viljandi võimuliit peab seda ettepanekut populistlikuks. Viljandi volikogu esimehel Randel Läntsi sõnul on raha järgmise aasta eelarves juba jaotatud ja kõigile linlastele mõeldud tasuta bussitranspordi korraldamiseks ei jätku. Kõigile tasuta sõiduõiguse andmist ta ei poolda, kuid seda soovitakse tagada üle 65-aastastele linlastele. Viljandi linnapea Ando Kivibergil pole midagi uue töörühma vastu, kuid täielikku priisõitu arvatavasti siiski ei tule.

Minu arvates ei peaks nii ruttu igasse linna tasuta bussisõitu garanteerima, sest nagu Tallinna näitel võib välja tuua selle, et kui miskit saab tasuta, tulevad selle nö tasuta asja eest suuremad kulud millegi muu arvelt. Ei ole mõtet tekitada väiksematele linnadele veelgi suuremat koormust. Töörühma võib ju koostada, aga nagu ka uudises öeldud, siis nii suurt koormust ei maksa selle aasta eelarvesse juurde võtta. Minu arust iga linn võiks oma aja ja ressursside järgi plaane koostada, nii ei teki uusi probleeme ja ning linn saab harjuda sellega, et järgmisest aastast tuleb eelarvetkärpida. Tasuta ühistransport ei peaks olema ju peamine eesmärk.